Loodusobjektid

 
Koitjärve raba
Põhja-Kõrvemaa maastikukaitsealal asub paljude järvikute ja laugastega suur Koitjärve raba (17,5 km²). Raba keskel asub saarega Kivijärv, mille juurde viib ca 2,3 km pikkune rada Piibe mnt Liigmäe talu tagant. Paigale nime andnud Koitjärv jääb raba idaservale, Kulli tee lähedale. Raba kõrval on...
Pakri pank

Pakri poolsaare pikkus on 12 km, laius kohati üle 5 km ning pindala umbes 40 km². Kõrgeim poolsaare punkt ulatub 31 m üle merepinna ja poolsaart merest lahutav klindijärsak moodustab ka siin kõrgeima, Pakri panga. Pakri panga suurim kõrgus on umbes 25 m...

Pakri juga
Kuni 23 m kõrguse klindiastangu paeplatoolt laskuva joa kõrgus on ligi 6 m. Astangu all rusukaldel jätkub juga kuni mereni ligi 15 m kõrguse kosega. Joaastangus paljandub põhiliselt kesk-ordoviitsiumi lubjakivi. Pakri juga pärineb II maailmasõja eelsest ajast. Valges vahus mühavat Pakri juga saab...
Juminda neem ja telkimisala
Põhjarannikul Kolga ja Hara lahe vahel asuva Juminda poolsaare tipp ehk Juminda neem on huvitav selle poolest, et neeme nina läheb edasi merevee alla, jätkudes ketina suurtest kividest, mis suurema laine puhul suisa liiguvad. Tipust otse väga järsku sügavaks ei lähe. Autoga on võimalik pääseda...
Tuhala Nõiakaev
Rahvapärimus ütleb – Nõiakaev hakkab keema kui Tuhala nõiad kaevus vihtlevad. See ajutine tõusuallikas Nabala-Tuhala looduskaitsealal Tuhala karstiala maa-alusel jõel hakkab vett üle ajama suurvete ajal ning ,,keema" 100 liitrit sekundis siis, kui jões vee vooluhulk on vähemalt 5000 liitrit...
Treppoja joastik
Treppoja joastik asub asub kohal, kus Illurma klindineemikult alguse saav umbes 10 km pikkune ja 20 km2 valgalaga Treppoja laskub paeplatoo nõlva pidi Lahepere klindilahte. Sajakonna meetri ulatuses on siin 2-15 m laiusel alal kuus kuni 1,5 m kõrgust astangut. Joastik ei ole suutnud kujundada...
Turjekeldri juga
Turje kelder on ühtlasi Lahemaa neljas juga: vesi langeb 4 meetri kõrguselt pakerordi lademe liivakivikaldast. Aegade jooksul on vesi ja jää tekitanud siia koopa, mis eemalt suure võlvitud keldrina paistab. Koobas on nime saanud üleval klindil asuva Turje pere järgi. Juga on tavaliselt veevaene,...
Purekkari neem
Purekkari neem on mandri-Eesti kõige põhjapoolseim punkt. 1,5 km pikkune kivine ja rändrahnurohke neem asub Lahemaa rahvuspargis Pärispea poolsaarel. Neem lõpeb väikese saarega, kuhu pääseb vaid siis kui vesi on madal. Õitsemise ja sügisese viljumise ajal püüavad pilku okkalised põõsad -...
Giidiga Lahemaa retked
Matkad ja ekskursioonid Lahemaa rahvuspargis kohaliku loodusgiidi juhendamisel. Tule rändama Lahemaa radadel atesteeritud loodusgiidi, Riina Laanetuga. Tunni hind eestikeelse juhendamise korral 16 €/tund, inglise, vene või soome keeles on tunni hind 20 €. Pakume erinevaid programme ja marsruute....
Tülivere hiietamm
Looduskaitse all olev Tülivere hiietamm on vana hiiepuu, millele toodi vilja- ja karjaõnne kindlustamiseks toiduohvreid veel isegi vähem kui sada aastat tagasi. Esivanemad pidasid puu tühemikku ka tülide lepitamise kohaks, millest tamm nimegi sai. Kahara võraga puu asub kingul, üsna Tülivere oja...
Vahiküla joastik
Vahiküla joastik toitub Vääna jõest. Umbes 50 meetri ulatuses asuvad kolm astangut, millest jõevoolu suunas viimane on 1,5 meetri kõrgune. Teised astangud on madalamad. Kuna Vääna jõgi kuulub Eesti keskmise vooluhulgaga jõgede hulka, ei kannata Vahiküla joastik veepuuduse all.
Jägala jõgi ja rippsild
Jägala jõgi algab Pandivere kõrgustiku lääneserval Ahula külast, voolab Põhja-Eestis ja suubub Soome lahe Ihasalu lahte. Ülemjooksul voolab 97 km pikkune jõgi läbi Kõrvemaa soode. Jõe suudmes asub imelise vaatega rippsild ja 4,3 km kaugusel suudmest asub Jägala juga. Jägala jõe kesk- ja...
Kostivere karstiala
Kostivere lookarstiala, kus Jõelähtme jõgi maa all voolab, on üks Eesti suuremaid (2,9 km pikk ja 0,5 km lai) ja väga rikas mitmesuguste omapäraste karstivormide poolest. Väikseid karstikoopaid on siin teada rohkesti. Kõige sagedamad on siin orvad ehk niśid ja kulpad, mis kujutavad üleminekulisi...
Türisalu pank ja vaatekoht
Türisalu pank, Põhja-Eesti paekalda üks mõjusamaid ja paremini vaadeldavaid loodusobjekte, kõrgub kuni 31 m kõrgusel. Romantilise merevaatega ja lihtsalt ligipääsetav Türisalu panga vaatekoht on tallinlaste populaarne väljasõidukoht, kõrgelt avaneb kaunis vaade merele ja Vääna-Jõesuu rannale....
Nelijärve järvestik
Nelijärve järvestik on seitsmest järvest koosnev järvestik Harju maakonnas Aegviidu vallas. Järved asuvad Aegviidu vallast 1,5-3,5 km kagu pool Nelijärve mägede vahel. Nelijärve järvede koosseisu kuuluvad Nikerjärv, Vahejärv, Urbukse järv, Sisaliku järv, Purgatsi järv, Ahvenajärv ja Linajärv....
Ohvriallikad "Saula Siniallikad"
Eestis on allikaid olulisteks pühapaikadeks alati peetud, enamikul arvati olevat raviomadused. Kolmest suuremast allikast koosnevate Saula Siniallikate vooluhulk on 20-30 liitrit sekundis. Allikate erinev värvitoon (rohekassinine Siniallikas, pruunikasmust Mustallikas ja hallikassinine Valgeallikas...
Jägala juga
Jägala juga asub Jägala jõe alamjooksul, ligi 4 kilomeetrit enne Soome lahte suubumist. Joa kõrgus on ligi 8 meetrit ja laius üle 50 meetri. Tegemist on kõige laiema loodusliku joaga Eestis. Omapärane on juga ka talvel, kui külmadega tardunud veemass muutub suurte jääpurikatega sillerdavaks...
Keila juga
Keila juga asub Harjumaal Keila vallas Keila-Joa alevikus Keila jõel. Juga on 6 meetri kõrgune ja ligi mitmekümne meetri laiune, jäädes nii võimsuselt maha vaid Narva ja Jägala jugadest. Pargist viib tee piki jõesängi üle kahe rippsilla joa juurde. Hea teada: Keila joal on renoveeritud...