Loodusobjektid

Rahvapärimus ütleb – Nõiakaev hakkab keema kui Tuhala nõiad kaevus vihtlevad. See ajutine tõusuallikas Nabala-Tuhala looduskaitsealal Tuhala karstiala maa-alusel jõel hakkab vett üle ajama suurvete ajal ning ,,keema" 100 liitrit sekundis siis, kui jões vee vooluhulk on vähemalt 5000 liitrit...

Tallinnast 30-minutilise autosõidu kaugusel põhjarannikul asub üks Kolga lahe ilusamaid liivarandu - Valkla rand. Peene heleda liivaga rand on suurepärane suplusrand, mis eristub suurtest supelrandadest oma rahu ja puhtusega. Rannas on olemas WC ja parkimine ning riietuskabiinid. Rannast on...

16-17 meetri laiune juga on küll madal, kõigest 1,2 meetrit, aga kannab auga välja võrdluse suuremate Põhja-Eesti jugadega nagu Keila või Jägala juga. Kauneid vaateid pakub joa taganemisel kujunenud peaaegu 470 m pikkune kanjon, lisades vahutavale veele ürgsust ja dramaatilisust. Vaatamist väärt...

Suurim ja kalarikkaim veekogu lõuna Harjumaal loodi 1960.a. Pirita jõe paisutamisega Paunküla ja Ardu vahel. Veehoidla praegune pindala on koos saartega 447,2 ha. Veehoidlas asub kümmekond saart, neist suuremad on Seapilli, Tudre ja Mustakannu. Saartel on palju rästikuid. Veekogu on suvel kalastus...

Purekkari neem on mandri-Eesti kõige põhjapoolseim punkt. 1,5 km pikkune kivine ja rändrahnurohke neem asub Lahemaa rahvuspargis Pärispea poolsaarel. Neem lõpeb väikese saarega, kuhu pääseb vaid siis, kui vesi on madal. Õitsemise ja sügisese viljumise ajal püüavad pilku okkalised põõsad -...

Rummu on olnud läbi aegade Vasalemma marmori (paekivi liik) leiukoht. Peamiseks tööjõuks olid Murru vangla kinnipeetavad. Vangla likvideerimine seiskas tegevuse karjääris. Pärast pumpade seiskamist oli veetõus nii kiire, et uppusid suur kaevandusekskavaator, hooned ja muu inventar, mis koos...

Sõida Rohunemee sadamast kiirkaatriga vaid 20 minutiga Naissaarele ja vali välja sobiv giidiga ekskursioon. Valikus 1,5 või 2.5 tunnine ekskursioon militaar-kastiautoga. Kaatrid on 10 ja 12 kohalised ja korraga saame saarele viia 34 inimest. Meie kiirkaatreid kasutatakse ka merepäästeks, seega on...

Pakri poolsaare pikkus on 12 km, laius kohati üle 5 km ning pindala umbes 40 km². Kõrgeim poolsaare punkt ulatub 31 m üle merepinna ja poolsaart merest lahutav klindijärsak moodustab ka siin kõrgeima, Pakri panga. Pakri panga suurim kõrgus on umbes 25 m...

Türisalu pank,Põhja-Eesti paekalda üks mõjusamaid ja paremini vaadeldavaid loodusobjekte, kõrgub kuni 31 m kõrgusel. Romantilise merevaatega ja lihtsalt ligipääsetav Türisalu panga vaatekoht on tallinlaste populaarne väljasõidukoht, kõrgelt avaneb kaunis vaade merele ja Vääna-Jõesuu rannale....

Jägala juga asub Jägala jõe alamjooksul, ligi 4 kilomeetrit enne Soome lahte suubumist. Joa kõrgus on ligi 8 meetrit ja laius üle 50 meetri. Tegemist on kõige laiema loodusliku joaga Eestis. Omapärane on juga ka talvel, kui külmadega tardunud veemass muutub suurte jääpurikatega sillerdavaks...

Looduskaitse all olev Tülivere hiietamm on vana hiiepuu, millele toodi vilja- ja karjaõnne kindlustamiseks toiduohvreid veel isegi vähem kui sada aastat tagasi. Esivanemad pidasid puu tühemikku ka tülide lepitamise kohaks, millest tamm nimegi sai. Kahara võraga puu asub kingul, üsna Tülivere oja...

Treppoja joastik asub asub kohal, kus Illurma klindineemikult alguse saav umbes 10 km pikkune ja 20 km2 valgalaga Treppoja laskub paeplatoo nõlva pidi Lahepere klindilahte. Sajakonna meetri ulatuses on siin 2-15 m laiusel alal kuus kuni 1,5 m kõrgust astangut. Joastik ei ole suutnud kujundada...

Eestis on allikaid olulisteks pühapaikadeks alati peetud, enamikul arvati olevat raviomadused. Kolmest suuremast allikast koosnevate Saula Siniallikate vooluhulk on 20-30 liitrit sekundis. Allikate erinev värvitoon (rohekassinine Siniallikas, pruunikasmust Mustallikas ja hallikassinine...

Joastiku moodustavad kolm (0,5; 1,5 ja 1,6 m kõrgused) astangut ja koos kümmekonna madalama astanguga langeb vesi 10 meetriga umbes 4 m. Joastiku taganemisest on maha jäänud enam kui 10 m sügavune kanjoniorg. Joaastangutes paljanduvad kesk-ordoviitsiumi lubjakivid. Vasaristi joastik kipub...

Keila juga asub Harjumaal Keila vallas Keila-Joa alevikus Keila jõel. Juga on 6 meetri kõrgune ja ligi mitmekümne meetri laiune jäädes nii võimsuselt maha vaid Narva ja Jägala jugadest. Pargist viib tee piki jõesängi üle kahe rippsilla joa juurde. Hea teada: Keila joal on renoveeritud...

Kernu mõis asub looduskaunis kohas. Mõisa taga on vana mõisapark, kus vanima tamme vanuseks on hinnatud üle 225 aasta. Mõisa ees asub maaliline Kernu paisjärv, millel õitseb suvekuudel ohtralt valgeid vesiroose. Paisjärv pakub oma olustikuga häid pesitsusvõimalusi erinevatele linnuliikidele,...

Põhjarannikul Kolga ja Hara lahe vahel asuva Juminda poolsaare tipp ehk Juminda neem on huvitav selle poolest, et neeme nina läheb edasi merevee alla, jätkudes ketina suurtest kividest, mis suurema laine puhul suisa liiguvad. Tipust otse väga järsku sügavaks ei lähe. Autoga on võimalik pääseda...

Jägala jõgi algab Pandivere kõrgustiku lääneserval Ahula külast, voolab Põhja-Eestis ja suubub Soome lahe Ihasalu lahte. Ü lemjooksul voolab 97 km pikkune jõgi läbi Kõrvemaa soode. Jõe suudmes asub imelise vaatega rippsild ja 4,3 km kaugusel suudmest asub Jägala juga. Jägala jõe kesk- ja...

Matkame Lahemaa Rahvuspargi radadel Lahemaa loodus- ja kultuuripärandi giidi juhendamisel. Siin jagub küllaga avastamist nii ranniku- kui sisemaa radadel; soodes ja klindiservas. Eestikeelse retke juhendamise tunni tasu on 18€, võõrkeelse 22€. Majakivi rada, Oandu loodusmetsa rada, Altja rada,...