Kirikud

Harju-Jaani uus kirik pühitseti 13. oktoobril 1863. aastal. Kivist, laudisega kaetud altar pärineb vanast kirikust (13-14. saj), selle kõrval on detailid vanast kantslist – keerdsammas ja apostli kuju. Aknaid kaunistavad vitraažid, sambaid ehivad apostlite vapid, seintel on Jeesuse elu ja...

Naissaare kirik asub Tallinnast 12 km kaugusel asuval saarel, ehitati 1934 arhitekt Karl Tarvase projekti järgi. Kiriku pühitsemine toimus 1938. Arhitektuurne lahendus on väga lihtne, kuid meisterlikult projekteeritud, traditsioonilise materjalikäsitlusega ja heade proportsioonidega. Lahendus...

Tuhala Kaarli kirik on ehitatud krahv Karl von Mellini tellimusel 1775-1777. Tema mälestuseks kannab kirik Kaarli nime. Kiriku pühitsemine toimus 1777.a. Kose kirikuõpetaja praost Johann Heinrich Schwabe poolt. 1863.a. ehitati hoone osaliselt ümber, peasissepääs kujundati Lõuna-Harjumaale...

Ehitusaeg: XIV-XVII Kristuse pühale ristile pühendatud 700 aasta vanune, massiivsete müüridega kirik allus algselt Padise kloostrile. Unikaalne poolringi-kujuline torn tekkis esialgse ümartorni varisemise tõttu XVII sajandil. Raskepärane piilar ja madal võidukaar lisavad Mandri-Eesti ühele...

Prangli Laurentsiuse kirik on üks väiksematest Eesti puukirikutest, mis valmis 1848. aastal. Arvatavalt oli samal kohal kabel juba mõned sajandid varem, mille ehitanud legendi kohaselt merehätta sattunud soomlastest hülgepüüdjad. Nimelt kandnud torm nad just lauritsapäeval lahtimurdunud jääpangal...

Võib oletada, et see keskaegne võimsate tornidega kindluskirik on ehitatud varsti pärast Tallinna linna asutamist 1230. aastate ümber. Vaatamist väärivad kantsel (Tobias Heintze), barokne altarisein (1774), maal "Jeesuse haudapanemine" (Otto Zoege von Manteuffel), samuti ratasristid kiriku müüris...

Nissi Maarja kirik valmis 1873 ja on 52,5 meetri kõrguse torniga historitsistlik kirik. Riias valmistati sellele suurepärased vitraažaknad "Evangelist Johannes" ja "Apostel Peetrus" (H. Beyermann, 1902). Sihvaka torniga pühakojas on stiilne pseudogooti sisustus ja kunstiväärtuslikud maalid....

1891.a. projekteeritud Diakonisside haigla kabel oli väike hoone suure Tallinna asuva Magdaleena haigla kompleksi õuel. Hoone toodi Pikvasse, sest jäi linnas ette kinnisvaraarendusele. Tegu on diakonisside endise haigla kabeliga, mis ehitati 19. sajandi lõpus haiglatöötajate palveruumiks. Sellest...

Harjumaa suurimat keskaegset maakirikut hakati ehitama tõenäoliselt pärast Põhja-Eesti allutamist Taani kuningale. Kiriku algusaegade kohta andmed puuduvad, kuid 1280.a paiku valmis avar nelinurkne kabel, mis moodustab praeguse kiriku kooriruumi. 15.–16. sajandist säilinud vöörmünderite...

Harju-Madise Mattiase kirik ehitati 15.-18. sajandil, kõrgest kellatornist plingib majakatuli Pakri lahele. Legendi järgi ehitas kiriku keegi kapten Mattias, kes pääses merehädast. Legendi kasuks räägib ka kiriku asukoht otse rannaastangu äärel, peauks on suunatud merele ja kantsli (1784) ...

Pseudogooti stiilis Jüri kirik (arhitekt Friedrich Axel von Howen) paikneb keskaegsel vundamendil. Unikaalsed on interjööri sisevärvid, mis on eesti liputoonides. Väga vana kirikukell on aga kogu Harjumaa üks vanimaid. Vaatamist väärivad tugipiilaril ratasrist, kirikuaias ainulaadsed kiviristid...

Saha kabel on vanim terviklikul kujul säilinud keskaegne kivikabel maal. Rahvapärimuse kohaselt on see isegi 50 aastat vanem Tallinna linnast ning asutatud piiskop Fulco poolt. Kabel ehitati 15. sajandi teisel veerandil ehk samal ajal kui Pirita kloostergi. Huvitav teada: Saha kabel on nagu Pirita...

Paldiski Nikolai kirik valmis 1842. aastal. Selles klassitsistlikus kirikuhoones võimutses pool sajandit nõukogude sõjavägi, mil hoonet kasutati kultuurimaja ja hiljem laohoonena. Nüüdseks on kogudus kiriku uuesti sisustanud ja näiteks altarimaal "Ülestõusmine" (1888) õnnestus siiski säilitada.

Jõelähtme kirik on üks Eestimaa vanimaid kirikuid. Puust algkirik rajati taanlaste vallutusperioodil 1220-ndate algul. Kirjalikes allikates mainitakse esmakordselt Jõelähtme Neitsi Maarjale pühitsetud kirikut 1241. aastal ning keskaegse läänisüsteemi alusel kuulus see Tallinna Toomkirikule....

Rannamõisa paekirik on ehitatud 1901. aastal ja pühitsetud pühakojaks 1905. Kuni aastani 1937 allus kirik Keila kogudusele ja kandis Ranna kabeli nime. Iseseisvaks koguduseks sai konsistooriumi otsusega 1937. a septembris. Ajaloomälestisena on registreeritud Ranna kirikuaed. Väikese stiilse...

Esidiakon märter Laurentsiusele pühendatud Kuusalu kirikut peetakse Põhja-Eesti üheks kõige vanemaks kivist pühakojahooneks. Tõenäoliselt olid need tsistertslastest mungad Gotlandilt, kes 13. sajandi lõpus Kuusallu, pühade allikate kõrvale ja oma valduste piirile, asusid jumalakoda. ehitama. Ja...

See on esimene uus luterlik kirik Eestis pärast II maailmasõda, valmisaasta on 2007 ja arhitektid Martin Aunin ja Erkki Ristoja. Rannapealne pühakoda on pühitsetud 25. juulil 2007 aastal ja on püstitatud kõigi merel hukkunute mälestuseks, kelle soolane vesi on meie hulgast ära võtnud. Kiriku ees...