Vanemuise sümfooniaorkestri hooaja lõppkontsert algab publikule uue eesti heliloomingu tutvustamisega, tuues esiettekandele Ulla Krigula avamängu. Järgmiseks kõlab saksa romantismiaja heliloojate looming. Koos viiulisolisti Hans Christian Aavikuga tuleb esitamisele Felix Mendelssohni viiulikontsert nr 2. Kontserdi lõpetab Johannes Brahmsi sümfoonia nr 1.

Solist Hans Christian Aavik (viiul)
Dirigent Risto Joost
Vanemuise ooperikoor ja sümfooniaorkester

Kavas:
Ulla Krigul, Avamäng, esiettekanne
Felix Mendelssohn, Viiulikontsert nr 2, e-moll, op. 64
Johannes Brahms, Sümfoonia nr 1, c-moll, op. 68

ORZEL. LAIDONERI ÖÖD Autor Loone OtsLavastaja Jaanus NuutreLava- ja kostüümikunstnik Jana WolkeHelikunstnik Tobias TammearuValguskunstnik Targo Miilimaa (Noorsooteater)Valgus- ja heli tehnik Margus RuhnoGrimeerija Tuuli AlliksaarEtenduse juht Inge Kaseleht Osades: Liina Tennosaar, Peeter Tammearu Draama „Orzel. Laidoneri ööd“ on kinnitatud faktidel põhinev, kuid neid fantaasiaga siduv ja arendav tõsieludraama Eestile saatuslikest otsustest, mida pidi langetama Eesti sõjaväe ülemjuhataja kindral Johan Laidoner. Näitemäng kujutab nelja saatuslikku ööd (14.—18.09.1939) teise maailmasõja algul. Nende ööde jooksul palus Eestilt varjupaika Poola allveelaev Orzel, mille eestlased interneerisid, kuid mida ei antud välja ei Saksamaale ega NSV Liidule. Selle asemel lasid eestlased Orzelil 18. septembri öösel põgeneda. Otsus vallandas laviini, mis päädis Nõukogude Liidu baaside loomisega Eestisse ja hiljem Eesti okupeerimisega. Kuid Orzeli vabastamine säilitas paljude silmis Eesti au ning ühes sellega ka ülemjuhataja ohvitseri maine. Draama vaatleb Orzeli juhtumist ja selle kajastust abielupaar Laidoneride majas. Arvamused põrkuvad, kui üks pool on rahvuselt poolakas ning teine eestlane. Kas abikaasade vaheline side peab tuleproovile vastu? Draama eesmärk on tutvustada Eestis seni liiga vähe kõlapinda leidnud ajaloosündmust, mille kontekst – Eesti suhted juba sõdivate riikidega – on ootamatult aktuaalne ka praegu. Orzeli juhtumist on Poolas avaldatud raamat ja Eesti riigiarhiivis säilitatakse laeva komandöri tunnistust. Huvi pakub, et Orzeli teemat puudutati Eesti ajakirjanduses väga napilt, justkui tsenseeritult, ja põhiliselt tohtis sellest üldse kirjutada ainult riigi võimul oleva kliki häälekandja Uus Eesti. Niisiis sai rahvas Orzeli kohta pigem suulist, subjektiivset ja vastuolulist infot.

Sipsikut teavad kõik. Aga ometi tundub vahel nii, et selles kiires maailmas, kus lastelgi juba aega kipub väheks jääma, sest tegema peab ju nii palju, on Sipsik sagedasti ära kaduma kippunud. Kuhu me oma mängud kaotame? Kes või mis suudavad Sipsikut asendada?
See on lugu mängust, mängulustist ja sellest, et see kunagi kuskile mingi staatilise ekraanivirvenduse varju ei kaoks.
Sipsik on kangelane!
Osades Merilin Kirbits, Tanel Ting, Jürgen Gansen.
Sihtgrupp lapsed alates 4. eluaastast.
Etenduse pikkus 40 minutit.
Esietendus 7. detsember 2018.

ORZEL. LAIDONERI ÖÖD Autor Loone OtsLavastaja Jaanus NuutreLava- ja kostüümikunstnik Jana WolkeHelikunstnik Tobias TammearuValguskunstnik Targo Miilimaa (Noorsooteater)Valgus- ja heli tehnik Margus RuhnoGrimeerija Tuuli AlliksaarEtenduse juht Inge Kaseleht Osades: Liina Tennosaar, Peeter Tammearu Draama „Orzel. Laidoneri ööd“ on kinnitatud faktidel põhinev, kuid neid fantaasiaga siduv ja arendav tõsieludraama Eestile saatuslikest otsustest, mida pidi langetama Eesti sõjaväe ülemjuhataja kindral Johan Laidoner. Näitemäng kujutab nelja saatuslikku ööd (14.—18.09.1939) teise maailmasõja algul. Nende ööde jooksul palus Eestilt varjupaika Poola allveelaev Orzel, mille eestlased interneerisid, kuid mida ei antud välja ei Saksamaale ega NSV Liidule. Selle asemel lasid eestlased Orzelil 18. septembri öösel põgeneda. Otsus vallandas laviini, mis päädis Nõukogude Liidu baaside loomisega Eestisse ja hiljem Eesti okupeerimisega. Kuid Orzeli vabastamine säilitas paljude silmis Eesti au ning ühes sellega ka ülemjuhataja ohvitseri maine. Draama vaatleb Orzeli juhtumist ja selle kajastust abielupaar Laidoneride majas. Arvamused põrkuvad, kui üks pool on rahvuselt poolakas ning teine eestlane. Kas abikaasade vaheline side peab tuleproovile vastu? Draama eesmärk on tutvustada Eestis seni liiga vähe kõlapinda leidnud ajaloosündmust, mille kontekst – Eesti suhted juba sõdivate riikidega – on ootamatult aktuaalne ka praegu. Orzeli juhtumist on Poolas avaldatud raamat ja Eesti riigiarhiivis säilitatakse laeva komandöri tunnistust. Huvi pakub, et Orzeli teemat puudutati Eesti ajakirjanduses väga napilt, justkui tsenseeritult, ja põhiliselt tohtis sellest üldse kirjutada ainult riigi võimul oleva kliki häälekandja Uus Eesti. Niisiis sai rahvas Orzeli kohta pigem suulist, subjektiivset ja vastuolulist infot.

Jõulumuusika festival KIRIKUPÜHAD MAARJAMAAL  

Kauni muusikaga imeline jõuluaeg kirikutes, mõisates ja muusikasalongides üle Eesti.  Parim kingitus endale, pereliikmele, armsale sõbrale, töökaaslasele on elamus pühademuusikast kaunites ajaloolistes hoonetes.

Jõuluootus, esimene advent 
OreliÖÖ
In dulci JubiloAndres Uibo (orel), Mari-Liis Uibo (viiul)
Hubane advendiõhtu jõuluteemalise orelimuusikaga endistest aegadest tänapäevani.

Jõuluootus, teine advent 
ÕHTU ILU
Maria Listra (sopran) ja barokkansambel Flordante:Villu Vihermäe (viola da gamba) ja Saale Fischer (klavessiin) Barokiaja eksklusiivne muusikaline jalutuskäik iidse raekoja jõulukaunistustes kodanikesaali erilises atmosfääris.

Traditsioonilised aastalõpukontserdid  
SEITSE VALGUSLUIKE   
Kammerkoor Collegium Musicale, Raun Juurikas (klaver)Dirigent Endrik ÜksväravRobert Jürjendal/Tõnu Õnnepalu kooritsükkel „Seitse valgusluike“ Aastalõpu mõtisklused pühademeeleolus tänasel heitlikul ajal kõrgete kirikuvõlvide all. 

Kolmekuningapäev 
KULDNE KLASSIKA
Klassikatähed Marcel Johannes Kits (tšello) ja Sten Heinoja (klaver) Ajaloolise mõisalossi ballisaali pühadesära lummuses saab nautida kuldse klassika särisevat gurmeed rahvusvaheliselt väga kõrgelt tunnustatud Eesti parimate noorte tippmuusikute esituses.  

Corelli Music rõõmustab publikut juba 14. korda aastal 2010 alanud jõulumuusika festivaliga „Kirikupühad Maarjamaal“. See kestab kogu pika pühadekuu alates 1. advendist läbi jõuluootuste ja pidulike aastalõpu suurkontsertide kuni kolmekuningapäeva ja õigeusu jõuludeni jaanuari alguses. „Kirikupühad Maarjamaal“ patroon on EELK peapiiskop, Eesti Kirikute Nõukogu president Urmas Viilma. Festivali tunnustas Euroopa Festivalide Assotsiatsioon kvaliteedimärgiga „EFFE Label 2017-2018“.  

Korraldaja: Corelli Music
www.corelli.ee
www.facebook.com/corellimusic

Küünlavalguskontsert (Olav Ehala, ETV Tütarlastekoor, Aarne Saluveer) Olav EhalaETV TütarlastekoorDirigent Aarne Saluveer Aasta eelviimasel õhtul täitub Viimsi Artiumi suur saal maheda küünlavalguse ja hingepaitava muusikaga. Kõlavad Olav Ehala armastatud laulud ETV Tütarlastekoori esituses, dirigent Aarne Saluveeri juhatamisel. Klaveril helilooja ja pianist Olav Ehala isiklikult. Sel imelisel õhtul täitub Artiumi kontserdisaal sadade küünaldega ning tipptasemel akustika paneb ETV Tütarlastekoori hääled ingellikult kõlama. Esitamisele tulevad eesti rahva südamesse läinud Olav Ehala laulud „Siin on oja“, „Vaid see on armastus“, „Jõuluingel“ ja teised. Küünlavalguskontserdiga võtab 19. augustil avatud ja publiku poolt soojalt vastu võetud Viimsi Artium kokku oma esimese hooaja, pannes ühtlasi aluse Küünlavalguskontsertide traditsioonile.  Ilusat aasta lõppu!Viimsi Artium

„Aabitsa kukk“ on Andrus Kivirähki mononäidend, mille mitmed tasandid puudutavad erinevaid teemasid ja probleeme üsnagi ühiskonnakriitilisel viisil. Näidendi põhiteema on pisikene ja vaene inimene, kellele pidevalt ülekohut tehakse. Siiski on sellel inimesel maailmas mille või kelle peale loota – aabitsa ja oma onu peale. Aabitsast leiab vastuse igale küsimusele. Onu jällegi toetab Maunot, öeldes talle mida teha ja kuidas elada. Nii muutub vaese inimese toimetulek elus lihtsamaks, sest oma peaga ei peagi ju ilmtingimata mõtlema.

Autor: Andrus Kivirähk
Lavastaja: Andrus Vaarik
Mauno: Lauri Liiv