Arhitektuur ja ajalugu

13. sajandil ehitatud Niguliste kirikus asuv muuseum on üks väheseid sakraalhoones asuvaid muuseume. Naudi kirikukunsti selle ajaloolises kontekstis: siin asuvad keskaegsed hauakivid, unikaalsed altarid ja Tallinna kuulsaim kunstiteos, fragment Bernt Notke maalist “Surmatants”. See üle 500…

See 14.saj ehitatud puust sisuga ja kaheksatahulise torniga Püha Vaimu kirik on üks vanimaid ning uhkemaid ehitisi Tallinnas. Kiriku fassaadi kaunistab 17.saj pärit C.Ackermanni kell. Kiriku sisustuse aareteks on Berndt Notke ainulaadne 14.saj pärit kappaltar, 1597.a….

Suur ja rikkalikult dekoreeritud historistlikus segastiilis õigeusu kirik valmis Toompeal 1900. aastal, mil Eesti kuulus tsaaririigi koosseisu. Kirik on 19. sajandil toimunud aktiivse venestamispoliitika pärand ning püstitati otse Toompea lossi vastu, eesmärgiga demonstreerida Vene ülemvõimu…

16. sajandi alguses valmis Oleviste kiriku läänetornil gooti telkkiiver, mida arvati tol ajal maailma kõrgeimate hulka, torni kõrgus oli mõnedel andmetel 159 m. Ajaloolased on aga andmete ja mõõtühikute tõlgendamisel eri meelel, mõned arvavad, et kiriku…

Mustpeade maja on üks vanimaid ja nooblimaid hoonekomplekse Tallinna vanalinnas. Kõige väärtuslikumad ruumid on Valge saal (1532), mis on esimene renessansi stiilis ehitatud saal Tallinnas, ja hilisgooti stiilis Olavi saal (1422). Tallinna kunagiste kaupmeeste ja käsitööliste…

Katariina käik Tallinnas ehk endine Munga käik algab Vene tn 12 kangialusena, kulgeb mööda dominiiklaste Katariina kloostri lõunakülge ja lõpeb Müürivahe tn 33 kangialusena. Katariina kirik, mis käigule nime on andnud, ehitati siia arvatavasti juba…

Pirita jõe kaldal kõrguvate varemete ajalugu ulatub aastasse 1407, mil siinmail asutati Vana-Liivimaa suurim nunnaklooster. Klooster, mis sai oma nime Rootsis emakloostri asutanud Püha Birgitta järgi, säilis oma algsel kujul 1577. aastani, mil Ivan Julma…

Bastionikäigud on osa Kiek in de Köki kindlustustemuuseumist. Tallinna muldkindlustuste salapärased käigud ehitati koos bastionidega 17.–18. sajandil, varjamaks vaenlase eest sõdurite, laskemoona ja varustuse ümberpaigutamist.  Pärast sõjaliste objektide nimekirjast välja arvamist 1857 rajati Ingeri ja Rootsi bastionile park. Bastionikäikudes…