Kõrvemaa – puhkus kehale ja hingele!

Kõrvemaa piirkond jääb Tallinnast ida poole tunnise sõidu kaugusele. Seda piirkonda iseloomustab hõre asustus, palju puutumatut loodust, seega nii aktiivtegevused kui meeltele tegevused on seotud loodusega. Kõrvemaa piirkond on juba minevikus tuntud kui koht, kuhu tuldi puhkama ja lõõgastuma, nõukogude ajal olid siin lausa mitmed ettevõtete puhkebaasid.

Loode-Eesti rannik

Foto: Aegviidu Tervisedepoo

Tänaseks pakuvad puhkamisvõimalusi ja tegevusi kogukonnas mitmed talud ja ettevõtjad. Kõrvemaa piirkonna keskuseks on Aegviidu. Otse Aegviidu raudteejaamast algavad erineva pikkusega matkarajad metsas, olles samuti kogu riiki läbivate matkateede ristumiskoht, talvisel ajal algavad seal murdmaa suusarajad, lumeta ajal rattarajad. Jaamahoones on ka mugav spordivarustuse rent kui endal kaasas pole. Tänu neile võimalustusele kutsutakse rahvakeeles Aegviidut ka matkapealinnaks.

Piirkonna tuntumateks looduspaikadeks on Jussi ja Paukjärve loodusrajad, mille maastik vaheldub metsade, kõrgemate pinnavormide ja ujumiseks sobilike järvedega. Osa piirkonnast oli varem kasutusel militaarse tankipolügoonina ning tänapäeval on maastik valdavalt avatud. Õppuste ajal võivad mõned alad olla liikumiseks piiratud.

Kõrvemaa loodusrajad

Foto: Anet Saarna

Loode-Eesti rannik

Foto: Hiking BaltNorth OÜ

Rabamaastikest on tuntumad Kakerdaja ja Koitjärve raba, mis pakuvad teistlaadi kogemust, märjemad kohad on läbitavad laudteed mööda ning julgemad saavad metsikut ujumiskogemust proovida rabajärves. Rabamaastikul liikudes tuleb arvestada looduslike oludega ning keerukamate radade puhul on soovitatav kasutada kohaliku matkajuhi abi.

Spordihuvilistele pakuvad nii radu, varustuse renti kui ka spordijärgset teenindust saunadega kohalik spordi- ja matkakeskus.

Kõrvemaal tasub kindlasti võtta aega oma meeltele ja mitte kiirustada. Selleks leiab võimalusi tellida omale loodusgiid või taimetark saatja kaaslaseks, pakutakse kohalike teenusepakkujate juures ka kogeda traditsioonilist või suitsusauna. Loomasõpradele pakutakse võimalust kogeda ka kelgukoertega jalutamist või talvisel ajal kelgusõitu. Kohalike toitlustajate poolt pakutakse metsaandidest ja hooaja taimedest tellimisel toitlustamist.

Piirkonna kultuuripärandit esindab Anija mõis, mille ajalugu ulatub 19. sajandi algusesse. Tänapäeval tegutseb mõis külastuskeskusena, kus saab tutvuda mõisakultuuri ja kohaliku käsitööga ning peatuda kohvikus.

Fotod: Juta Kübarsepp