Looduskaunid kohad

Pakri rändrahnud

Eesti oma looduslik Stonehenge. Suurtes kivides on midagi rahustavat. Ülisuurtes kivides aga midagi maagilist!Tunneta ürgse jõu lähedust, külastades kividest moodustunud loodusparki „Rändrahnud”. Kui kivi sümboliseerib muutumatust, siis rändrahn mitte. Kõlab uskumatult, kuid saartel leiduvad hiigelkivid…

Loksa rand

Lauge ja liivane Loksa rand asub Hara lahe ääres, Lahemaa rahvuspargi külje all. Tegemist on metsiku rannaga, kus on mõnus nautida privaatsemat rahulikku äraolemist. Luidete vahele võib end tuulisema ilmaga ära peita ning kuumal ajal…

Ruu maastikukaitseala

Ruu maastikukaitseala Tallinna ümbruses on loodud 8000 aasta vanuse Ruu luitestiku ja looalade kaitseks. Valdavalt palumetsaga kaetud, samas kohati lääne-taiga metsatüübiline, kuni kümne meetri kõrguste vallide ja soostunud nõgudega maastik on ühtlasi teravaks kontrastiks ümbritsevale…

Paunküla veehoidla

Suurim ja kalarikkaim veekogu lõuna Harjumaal loodi 1960. a. Pirita jõe paisutamisega Paunküla ja Ardu vahel. Veehoidla praegune pindala on koos saartega 447,2 ha. Veehoidlas asub kümmekond saart, neist suuremad on Seapilli, Tudre ja Mustakannu. Saartel on palju rästikuid. Veekogu…

Järvi Pikkjärv ja telkimisala

Järvi Pikkjärv, ka Järvi Pikajärv, Pühameeste Pikkjärv on Harjumaal, Kuusalu vallas Suru küla lähedal asuv looduslik järv. See on Järvi järvestikku jääv kirdepoolseim järv, pindalaga 5,2 ha. Järve ümbritseb männi-kuuse segamets. Järve kirdeotsa kallas on liivane ja sobib suplemiseks.  Järv…

Valkla rand

Tallinnast 30-minutilise autosõidu kaugusel põhjarannikul asub üks Kolga lahe ilusamaid liivarandu – Valkla rand. Peene heleda liivaga rand on suurepärane suplusrand, mis eristub suurtest supelrandadest oma rahu ja puhtusega. Rannas on olemas WC ja parkimine…

Nõmmeveski joa puhkekoht

16-17 meetri laiune juga on küll madal, kõigest 1,2 meetrit, aga kannab auga välja võrdluse suuremate Põhja-Eesti jugadega nagu Keila või Jägala juga. Kauneid vaateid pakub joa taganemisel kujunenud peaaegu 470 m pikkune kanjon, lisades vahutavale…

Vasaristi joastik

Joastiku moodustavad kolm (0,5; 1,5 ja 1,6 m kõrgused) astangut ja koos kümmekonna madalama astanguga langeb vesi 10 meetriga umbes 4 m. Joastiku taganemisest on maha jäänud enam kui 10 m sügavune kanjoniorg. Joaastangutes paljanduvad kesk-ordoviitsiumi…

Ohvriallikad "Saula Siniallikad"

Eestis on allikaid olulisteks pühapaikadeks alati peetud, enamikul arvati olevat raviomadused. Kolmest suuremast allikast koosnevate Saula Siniallikate vooluhulk on 20-30 liitrit sekundis. Allikate erinev värvitoon (rohekassinine Siniallikas, pruunikasmust Mustallikas ja hallikassinine Valgeallikas) põhjustab valguse peegeldumise…

Rummu karjäär

Rummu karjääri kristallselge helesinine laguun ja selle kõrval asuv mägi on unikaalne kooslus ja imeline sihtkoht päevapuhkuseks. Rummu karjääris alustati Vasalemma paekivi ja marmori kaevandamist juba 1938. aastal ja tööjõuna kasutati Murru vangla vange. Kaevandamisest…

Tuhala Nõiakaev

Rahvapärimus ütleb – Nõiakaev hakkab keema kui Tuhala nõiad kaevus vihtlevad. See ajutine tõusuallikas Nabala-Tuhala looduskaitsealal Tuhala karstiala maa-alusel jõel hakkab vett üle ajama suurvete ajal ning ,,keema” 100 liitrit sekundis siis, kui jões vee vooluhulk on vähemalt 5000…

Jägala jõgi ja rippsild

Jägala jõgi algab Pandivere kõrgustiku lääneserval Ahula külast, voolab Põhja-Eestis ja suubub Soome lahe Ihasalu lahte. Ülemjooksul voolab 97 km pikkune jõgi läbi Kõrvemaa soode. Jõe suudmes asub imelise vaatega rippsild ja 4,3 km kaugusel suudmest asub Jägala juga. Jägala jõe…

  • 1
  • 2