Rannarootslaste radadel: aastaajad lainete rütmis
Rannarootslased ehk eestirootslased on ajalooline kogukond, kes asustas sajandeid Lääne-Eesti rannikut ja saari. Nad ise nimetasid end aibofolke ehk saarerahvas. Nende unikaalne keel, kultuur ja traditsioonid kujunesid merenduse, põllumajanduse ja laevaehituse ümber, olles osa piirkonna ajaloost juba XIII sajandist. II maailmasõda katkestas rannarootslaste järjepidevuse Eestis, kuid nende kultuuripärand säilib kohanimedes, rahvapärimustes ja muuseumides. Täna tutvustatakse rannarootslaste lugu Rannarootsi Muuseumis Haapsalus ning ajaloolistes külades. Pärandkultuuri üritused aitavad hoida nende kultuuri elavana ja tutvustada seda külastajatele. Rannarootslaste unikaalset kultuuripärandit hinnatakse kui osa Eesti kultuuriloost.
Rannarootsi radade tuur on vähemalt kahepäevane omal käel reisijale mõeldud teekond inspiratsiooniks arvestades päeva Noarootsi poolsaarel ja päeva Vormsi saarel. Täiendavalt aitab planeerimisel kaasa rannarootslaste eluolu tutvustav veebileht.
Teekonna pärlid: Rannarootsi muuseum, Nõva leivakoda ja selles küpsetatud kardemonisai ja leib, Noarootsi kirik, Vormsi Püha Olavi kirik ja surnuaed, Vormsi talumuuseum
Teekonna pikkus: kõiki kohti läbides on teekond ca 184 km
Ajaline kestus: min 2 päeva ja 1 öö
Külastusaeg: aastaringselt, külastuskohtade arv võib madalhooajal olla väiksem
Kuidas tulla: autoga ja Vormsi saarele praamiga, Vormsi saarele võib minna ka jalgratta ja praami kombinatsiooniga
Autor: Pildi autor
Haapsalu — rannarootslaste pärimuse värav
Esimese päeva hommik algab Haapsalus, kus aeg kulgeb omas rütmis ja ajalugu tervitab igal tänavanurgal. Astu sisse Rannarootsi Muuseumi - siin koondub sajandite pikkune rannarootslaste lugu üheks tervikuks. Muuseumi seinal ripub rannarootsi naiste poolt tikitud piltvaip, kes ühendasid oma oskused ja mälestused. Kui satud kohale ajal, mil muuseum suletud, räägib maja välisseinal asuv koopiapilt sama lugu.
Muuseumis saad teada ka sini-must-kollase lipu päritolust, mille saatus on tihedalt seotud just nende rannikualade rahvaga. Vahel võib üllatada külalisi Vormsi saarelt pärit Hiiu kandle heli.
Alusta teekonda Noarootsi kiriku juurest. Selle valged 13. sajandist pärit seinad mäletavad Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi visiiti, mil kogukond sai taas kokku pärast pikka lahusolekut. Kõrval asuv renoveeritud pastoraadihoone räägib ajast, kui rannarootslased oma juuri hoidsid ja pühakoda elu keskmeks jäi.
Autor: Pildi autor
Autor: Pildi autor
Peatu Österby sadamaalal, kust avaneb imekaunis vaade Haapsalu siluetile. Merd mööda kiviviske kaugusel tunduva Haapsalu linnuseni jõudmiseks tuleb mööda maanteed sõita 40 km. Suveperioodil võid ettetellimisel sõita linna ka otse, kohaliku veetaksoga.
Hooajal võid sadamaalal kohata hulganisti kalamehi ning piiluda, millega meri täna on neid kostitanud. Haapsalu-Österby vahel toimub ka iga-aastane mõõduvõtt tugevamatele, kes üle lahe ujuvad. Kuidas tundub, kas jaksaksid ka?
Talviti, õige ilma korral viib Österby sadamast Haapsallu jäätee, mida saad ületada oma autoga.
