Rannarootslaste radadel: aastaajad lainete rütmis

Rannarootslased ehk eestirootslased on ajalooline kogukond, kes asustas sajandeid Lääne-Eesti rannikut ja saari. Nad ise nimetasid end aibofolke ehk saarerahvas. Nende unikaalne keel, kultuur ja traditsioonid kujunesid merenduse, põllumajanduse ja laevaehituse ümber, olles osa piirkonna ajaloost juba XIII sajandist. II maailmasõda katkestas rannarootslaste järjepidevuse Eestis, kuid nende kultuuripärand säilib kohanimedes, rahvapärimustes ja muuseumides. Täna tutvustatakse rannarootslaste lugu Rannarootsi Muuseumis Haapsalus ning ajaloolistes külades. Pärandkultuuri üritused aitavad hoida nende kultuuri elavana ja tutvustada seda külastajatele. Rannarootslaste unikaalset kultuuripärandit hinnatakse kui osa Eesti kultuuriloost.

Rannarootsi radade tuur on vähemalt kahepäevane omal käel reisijale mõeldud teekond inspiratsiooniks arvestades päeva Noarootsi poolsaarel ja päeva Vormsi saarel. Täiendavalt aitab planeerimisel kaasa rannarootslaste eluolu tutvustav veebileht.

Teekonna pärlid: Rannarootsi muuseum, Nõva leivakoda ja selles küpsetatud kardemonisai ja leib, Noarootsi kirik, Vormsi Püha Olavi kirik ja surnuaed, Vormsi talumuuseum
Teekonna pikkus: kõiki kohti läbides on teekond ca 184 km Ajaline kestus: min 2 päeva ja 1 öö Külastusaeg: aastaringselt, külastuskohtade arv võib madalhooajal olla väiksem
Kuidas tulla: autoga ja Vormsi saarele praamiga, Vormsi saarele võib minna ka jalgratta ja praami kombinatsiooniga

Esimese päeva hommik algab Haapsalus, kus aeg kulgeb omas rütmis ja ajalugu tervitab igal tänavanurgal. Astu sisse Rannarootsi Muuseumi - siin koondub sajandite pikkune rannarootslaste lugu üheks tervikuks. Muuseumi seinal ripub rannarootsi naiste poolt tikitud piltvaip, kes ühendasid oma oskused ja mälestused. Kui satud kohale ajal, mil muuseum suletud, räägib maja välisseinal asuv koopiapilt sama lugu.

Muuseumis saad teada ka sini-must-kollase lipu päritolust, mille saatus on tihedalt seotud just nende rannikualade rahvaga. Vahel võib üllatada külalisi Vormsi saarelt pärit Hiiu kandle heli.

Peatu Österby sadamaalal, kust avaneb imekaunis vaade Haapsalu siluetile. Merd mööda kiviviske kaugusel tunduva Haapsalu linnuseni jõudmiseks tuleb mööda maanteed sõita 40 km. Suveperioodil võid ettetellimisel sõita linna ka otse, kohaliku veetaksoga.

Hooajal võid sadamaalal kohata hulganisti kalamehi ning piiluda, millega meri täna on neid kostitanud. Haapsalu-Österby vahel toimub ka iga-aastane mõõduvõtt tugevamatele, kes üle lahe ujuvad. Kuidas tundub, kas jaksaksid ka?

Talviti, õige ilma korral viib Österby sadamast Haapsallu jäätee, mida saad ületada oma autoga.

Pööra sisse mändide vahele Roosta Puhkekülasse Elbiku külas, otse võrratul liivaranna ääres. Roosta Puhkeküla restoranis saad nautida soojal ajal värket õhku ja kõhutäidet terrassil. See aastaringselt avatud restoranist leiab kindlasti midagi iga maitse-eelistuse ja isuga sööja. Magusasõpru üllatab Haapsalu linna asuvas Dietrichi kohvikus valmistatud imemaitsev koogivalik.

Dirhami sadam on suvekuudel atraktiivne jahisadam ning muul ajal aktiivne kauba- ja kalasadam. Sadamast leiad populaarse hooajaliselt suvekuudel avatud Dirhami kalakohviku. Kohvikust avaneb mõnus merevaade üle vee Osmussaarele. Kuna menüü sõltub sellest, mida meri annab, siis tule ja avasta kohapeal, kuid broneeri koht ette!

93-ruutkilomeetrise pindalaga Vormsi on suuruselt Eesti neljas saar, mille nimi on tuletatud saksakeelsest nimest Worms või rootsikeelsest Ormsö’st, mõlema tähenduseks “ussisaar”. Vormsi sobib puhkusepaigaks puutumatu looduse ning rahu ja vaikuse otsijaile, samuti rannarootsi ajaloo huvilistele.

Vormsi saarele pääseb regulaarliinil sõitva praamiga Haapsalust Rohuküla sadamast. Saarel peatub praam Sviby sadamas. Praamile mahuvad ka autod, kuid võid üle minna ka jala või rattaga, saarel on võimalus ka rattaid rentida.

Saar on külastatav ühepäevasena. Paljud söögikohad ning ööbimispaigad võtavad külalisi vastu vaid suvehooajal.

Vormsi kolmest tuletornist tuntuim on Saxby tuletorn. Malmosadest monteeritud kaunis valge majakas juhib sissepääsu Väinamere saarestikku ning on külastatav suvehooajal.

Saxby sadam on saare ajaloos oluline, kui 1990. aasta olavipäeval taaspühitseti Vormsi kirik. Selleks said vormsirootslased, kes omal ajal saarelt põgenesid, eriloa viisata külastada Vormsit. Eesti külastamine viisata polnud veel lubatud. Vormsirootslased tõi saarele erisõiduga Rootsi lipu all sõitev Baltic Star, mis sai loa heita ankur ja jääda Saxby reidile. Saabujad pääsesid saart külastama läbides ajutise piirikontrolli vaid passid hoiule jättes ning said passid tagasi laeva ehk Rootsi territooriumile naastes.

Lisaks rannarootslastega seotud vaatamisväärsustele võta aega nautida ka Vormsi maastikukaitseala loodust ning matkaradu. Rumpo matkarada viib samanimelise poolsaare tippu, kust avaneb vaade mõlemale poole Sviby ja Hullo lahtedele ja on haruldaste samblike kasvuala. Hullo laht on lindude pesitsemis- ja peatuspaik. Hullo-Prästviigi matkarada viib kinnikasvava rannajärveni. Huitbergi matkarada viib ka saare kõrgemaiks kohaks oleva Huitbergi paekühmuni, mis on 13 meetrit üle merepinna. See on 400 miljonit aastat vana korallriff, mis paljandub keset metsa.

Soovitused grupireisi korraldajale:

Roslep Brewerys saab tellida nii degusteerimisega pruulikoja tuuri või lausa pikema õllematka.

Suuremale seltskonnale ja eelbroneerides saab tuuri liita ka toitlustuse: kohvipaus Nõva leivakojas kaalikaleiva ja kardemonisaia degusteerimisega. Täiendavat kohvipausi koos hooajalise kala degusteerimisega pakub Rannarootsi muuseum.

Grupiga reisijale soovitame tuuri läbida koos giidiga.

Meie võtmegiidid:

Mirje Tammaru mirje.tammaru@gmail.com tel +372 5183036 (eesti ja inglise keeles);
Anneli Kana metsanurme@gmail.com tel +372 5306 5503 (eesti ja soome keeles);
Egon Erkmann egon.erkmann@gmail.com tel +372 504 9594
(eesti keeles).

Tallinnast teekonda alustades külasta vanalinnas asuvast Rootsi-Mihkli kirikut. Rootsi-Mihkli kirik on sajandite jooksul olnud eestirootslastele tähtis usuline ja vaimne keskus. See on ka praegu põhjamaades olulise tähtsusega, sest kiriku kogudusest enamuse moodustavad rannarootsalased ja nende järeltulijad.

Rannarootslaste alad ulatusid kunagi ka Padise kloostri alale, seega giidiga tuuril saad jalga sirutada ning täiendava info kloostrimaade ja mõisnike maade jagamisest Padise-Vihterpalu kandis.