Harjumaa väikelinnad rongiga

Lääne suunas paiknev Keila on Tallinnast umbes poole tunni rongisõidu kaugusel ja sobiv päevareisiks. Ligikaudu 13 000 elanikuga linnas leidub kohvikuid ja kauplusi ning jalutamiseks sobivaid rohealasid. Keila park ühendab linna keskuse ja omanäolise kaasaegse lauluväljaku. Suuremaid laulu- ja tantsupidusid korraldatakse seal mõneaastase vahega, suvel toimuvad väiksemad kontserdid. Keila mõisa endises kõrvalhoones tegutseb kohalik muuseum. Linn pakub mitmeid võimalusi ka sportimiseks, sealhulgas ujula, diskgolfirajad, suusa- ja jooksurajad ning talvine tuubimägi.

Paldiski asub Tallinnast umbes tunnise rongisõidu kaugusel. Ligikaudu 4000 elanikuga sadamalinn on tänapäevalgi oluline kaubandus- ja militaarsadam, ühendades muu hulgas regulaarse laevaühenduse kaudu Paldiskit Rootsi Kappelskäri sadamaga. Paldiski mitmekihiline ajalugu ulatub rannarootslaste ajast Peeter I rajatud sõjasadama ja nõukogudeaegse suletud linna perioodini. Võta selles sadamalinnas avastamiseks vähemalt paar tundi. Linna ja selle ümbruse avastamiseks leidub mereäärseid matkaradu, tuletorn, muuseumid, söögikohad ja kauplused. Linna ajalooga saab tutvuda ka audiogiidi abil.

Turba on eriline selle poolest, et siin lõpeb praegune raudtee. Kunagi jätkus raudtee Turbast Haapsallu, kuid tänaseks on vana raudteetamm kasutusel jalgratta- ja matkarajana. Turbast saab mööda ligikaudu 40 kilomeetri pikkust rada liikuda Haapsalu suunas. Asula raudteejaama lähedal paiknev triibuline kogukonnahoone on üks Turba omanäolisemaid paiku. Samuti väärib tähelepanu endine Ellamaa elektrijaam, mis on säilinud 20. sajandi algusest ning mille esisel hoolega kujundatud iluaed.

Tallinnast lõuna suunas jääb Saku, mis asub pealinnast ligikaudu poole tunni kaugusel ja on umbes 5000 elanikuga asula. Saku on tuntud klassitsistliku mõisa ja pika õllepruulimise traditsiooni poolest. Mõisa ja kohaliku õlletööstuse ajalugu on omavahel tihedalt seotud ning Saku õlletehase traditsioonid ulatuvad 19. sajandi algusesse. Tänapäeval leidub Sakus kohvikuid, kauplusi ja jalutamiseks sobivaid korrastatud teid.

Ida poole sõites liigu Aegviitu, kuhu on pealinnast 50 minuti pikkune sõit. Aegviidu nimi tuleneb sõnadest „aega veetma“ ja kunagi oli see seotud sealse aeglase teede võrgustiku ehitusprotsessiga ning ka suvituslinn eestlastele. Nüüd võib ajaveetmist aga mõtestada läbi aktiivsete tegevuste, mida külaline seal teha saab. Looduslähedaste võimaluste tõttu tuntakse Aegviidut ka matkapealinnana. Otse Aegviidu raudteejaamast algavad erineva pikkusega matkarajad metsas, olles samuti kogu riiki läbivate matkateede ristumiskoht. Talvisel ajal algavad seal murdmaasuusarajad, lumeta ajal rattarajad. Jaamahoones on ka mugav spordivarustuse rent kui endal varustust kaasas pole.