Lossid ja mõisad

Padise Mõisa härrastemaja ehitust alustati 1766, mil kõrvalolev Padise klooster välgust süüdatuna varemeteks põles. Mõisa vestibüülis on Rootsi kuninga Gustav II Adolfi poolt 28. augustil 1624. a von Rammidele antud originaal perevapp. Täna töötab Padise Mõisas butiikhotell. …

Laitse mõisahoone meenutab keskaegset rüütlilossi. Woldemar von Uexkülli 1892. aastal ehitatud häärber on kohaliku neogooti stiili üks tipptöödest. Eesti Vabariigi ajal ehitati loss seestpoolt põhjalikult ümber.  Loss on romantilise laadiga, selles asuvad külalistetoad, restoran ja seminariruumid….

Kernu mõis tekkis kaardile 1637. aasta 31. augustil. Mõisahoone rajati aga alles 1810.-1813. aastal Bernhard Heinrich Conrad Ungern-Sternbergi poolt. Mõisa esist kaunistab lummavalt kaunis Kernu paisjärv ja siseruumidele annavad oma unikaalsuse Inglismaa kuninganna Elizabeth II-le kuuluvast…

Barokse mõisaansambli peahoone on valminud 1769. aasta paiku. Härrastemaja ees on ovaalse ringteega väljak, külgedel ait ja tall-tõllakuur. Tähelepanu väärib meisterliku tisleritööna mõisahoone välisuks, vaata ka puiesteed ja parki. Mõisa tiibuksi järjestikku avades võime heita pilgu läbi hoone,…

Kõue mõisa paika on esimest korda mainitud Taani Hindamisraamatus 1241. aastal, mil siin asus Taani kuninga vasalli linnus. Sajandite jooksul toimunud ümberehituste tulemusel on mõisa peahoone saanud omale põneva ja sopilise kuju. Peahoone klassitsistlik välimus pärineb 19….

Laulasmaa liivaluidetel kõrguv Kõltsu mõis pakub erakordset elamust, mille sarnast on Eesti mõisate seas raske leida. Kõltsu mõisa ehk Wellenhofi ajalugu ulatub 19. sajandi algusesse. Tänase elava liigendusega šveitsipärase puitarhitektuuri traditsioonidest lähtuva villa lasi 1885….

Vihterpalu mõis asutati aastal 1586, hilisklassitsistlik peahoone pärineb arvatavasti 1830. aastatest. Mõisaansambel paikneb kahel pool kõrgete kallastega Vihterpalu jõge. Pargis on säilinud mitmeid vanu harilikke kuuski ja paar alpi seedermändi. Täiesti renoveeritud mõisahoone on muudetud…

1819-1821 ehitatud Eesti silmapaistvama klassitsistliku mõisaansambli härrastemaja on suur kahekorruseline kivihoone, mille peafassaadil on esinduslik astmikulise ehisviiluga sammasportikus marmortrepiga, tiibadel külgrisaliidid. Alakorrus on võlvitud, enamik ülakorruse esindusruume paikneb anfilaadina, silmapaistvad on hoone keskteljel asetsev kuppelsaal…

Anija mõisas saad lummatud lihtsuse võlust! Siin tunnetad aja tasast kulgemist, kultuuri värvikust, maitsete ja lõhnade hurma. Esmateated mõisast pärinevad 15. sajandist, praegune härrastemaja ehitati 19. sajandil ja park rajati 20. saj algusaastatel. Pargi kujundus on…

Vasalemma kaunis, terviklikuna säilinud neogooti stiilis mõis on ehitatud aastatel 1890-1893 kohalikust dolomiidist, nn vasalemma marmorist. Kaheksatahulise astmiktorni, astmikviilude ja kõrgete kaarakendega uhkes inglisepärases mõisahoones tegutseb alates 1919. aastast tänaseni põhikool. Huvitav teada: Härrastemaja on…

Vääna mõisas toimetab igapäevaselt Vääna Mõisakool ja lasteaed. Kroonikaraamatu järgi on Vääna kool asutatud 27. jaanuaril 1855. aastal Vääna mõisa poolt, kuna mõisaproua oli hariduslembene ja suhtles tihedalt ümbruskonna rahvaga. Mõisa on võimalik ka rentida ja…

Maardu mõisa mainitakse allikais esmakordselt 1397. aastal. Väikesel kõrgendikul asetsev mõisa ansambel on varasematest kompleksidest üks esinduslikemaid. Siinses härrastemajas on peatunud Vene tsaar Peeter I ja mõisa kirevasse omanikegaleriisse on kuulunud nii tema abikaasa, hilisem…