Kirikud

1998. aastal ehitatud punastest tellistest traditsioonilise ehitusviisiga pühakoda asub Maardu linnas Kallavere elurajoonis ja on võrratu vaatega merele. Tornist alla võetud ja kirikuaias hoiul olev suur kirikukell (aastast 1902) pärineb Võrumaalt Plaani kirikust. Kirikule on kingitud…

Juminda poolsaarel asuv rannarahva kivikirik ja kalmistu põlispärnade varjus on lihtne ja ruumimõjult arhailine. Värviliste kujudega kantslil leidub Harju-Jaani vana kiriku kantslilt pärinevaid varabarokseid nikerdusi aastast 1646, silma rõõmustavad ennistatud klaaslühter, iidne rahapakk ja Mart…

Rannamõisa paekirik on ehitatud 1901. aastal ja pühitsetud pühakojaks 1905.  Kuni aastani 1937 allus kirik Keila kogudusele ja kandis Ranna kabeli nime. Iseseisvaks koguduseks sai konsistooriumi otsusega 1937. a septembris. Ajaloomälestisena on registreeritud Ranna kirikuaed. Väikese stiilse…

Naissaare kirik asub Tallinnast 12 km kaugusel asuval saarel, ehitati 1934 arhitekt Karl Tarvase projekti järgi. Kiriku pühitsemine toimus 1938. Arhitektuurne lahendus on väga lihtne, kuid meisterlikult projekteeritud, traditsioonilise materjalikäsitlusega ja heade proportsioonidega. Lahendus moodustub ristkülikulise…

Tuhala Kaarli kirik on ehitatud krahv Karl von Mellini tellimusel 1775-1777. Tema mälestuseks kannab kirik Kaarli nime. Kiriku pühitsemine toimus 1777. a. Kose kirikuõpetaja praost Johann Heinrich Schwabe poolt. 1863. a. ehitati hoone osaliselt ümber,…

See on esimene uus luterlik kirik Eestis pärast II maailmasõda, valmimisaasta on 2007 ja arhitektid Martin Aunin ning Erkki Ristoja. Rannapealne pühakoda on pühitsetud 25. juulil 2007. aastal ja on püstitatud kõigi merel hukkunute mälestuseks, kelle soolane…

Nissi Maarja kirik valmis 1873 ja on 52,5 meetri kõrguse torniga historitsistlik kirik. Riias valmistati sellele suurepärased vitraažaknad “Evangelist Johannes” ja “Apostel Peetrus” (H. Beyermann, 1902). Sihvaka torniga pühakojas on stiilne pseudogooti sisustus ja kunstiväärtuslikud maalid. Kiriku arhitekt on…

Paldiski Nikolai kirik valmis 1842. aastal. Selles klassitsistlikus kirikuhoones võimutses pool sajandit nõukogude sõjavägi, mil hoonet kasutati kultuurimaja ja hiljem laohoonena. Nüüdseks on kogudus kiriku uuesti sisustanud ja näiteks altarimaal “Ülestõusmine” (1888) õnnestus siiski säilitada. Jumalateenistused armulauaga toimuvad igal…

Harjumaa suurimat keskaegset maakirikut hakati ehitama tõenäoliselt pärast Põhja-Eesti allutamist Taani kuningale. Kiriku algusaegade kohta andmed puuduvad, kuid 1280. a paiku valmis avar nelinurkne kabel, mis moodustab praeguse kiriku kooriruumi. 15.–16. sajandist säilinud vöörmünderite arveraamatute…

Esidiakon märter Laurentsiusele pühendatud Kuusalu kirikut peetakse Põhja-Eesti üheks kõige vanemaks kivist pühakojahooneks. Tõenäoliselt olid need tsistertslastest mungad Gotlandilt, kes 13. sajandi lõpus Kuusallu, pühade allikate kõrvale ja oma valduste piirile, asusid jumalakoda ehitama. Ja seda muidugi oma tavade…

Harju-Jaani uus kirik pühitseti 13. oktoobril 1863. aastal.  Kivist, laudisega kaetud altar pärineb vanast kirikust (13-14. saj), selle kõrval on detailid vanast kantslist – keerdsammas ja apostli kuju. Aknaid kaunistavad vitraažid, sambaid ehivad apostlite vapid, seintel on…

1891. a. projekteeritud Diakonisside haigla kabel oli väike hoone suure Tallinnas asuva Magdaleena haigla kompleksi õuel. Hoone toodi Pikvasse, sest jäi linnas ette kinnisvaraarendusele. Tegu on diakonisside endise haigla kabeliga, mis ehitati 19. sajandi lõpus…