Loode-Eesti ranniku pärlid: rannad, pangad, mõisad ja Paldiski

Tallinnast läänesuunas kulgev Loode-Eesti rannik on vaheldusrikas piirkond, kus männimetsad, liivarannad, pangad ja väikesed asulad moodustavad omanäolise terviku. Rannikul liikudes leiab nii looduskauneid paiku, ajaloolisi mõisaid ja militaarpärandit kui ka rannapuhkuseks ja aktiivseks ajaveetmiseks sobivaid kohti.

Harku vallas paiknev Tabasalu looduspark on üks piirkonna tuntumaid looduspaiku. Mere kohal kõrguvalt pangalt avanevad vaated rannikule ning pangalt laskub alla trepp. Rannikul asuv Tilgu sadam on väike jahisadam, kus tegutsevad ka kohalikud vabatahtlikud merepäästjad. Läheduses paiknev Meriküla vaateplatvorm ja trepp ühendavad merevaated liikumisega looduses.

Loode-Eesti rannik

Foto: Anneliis Jool

Loode-Eesti rannik

Foto: Dmitry G, Wikimedia Commons

Vääna-Jõesuu on tuntud oma liivaranna ja suvise rannamelu poolest. Loode-Eesti rannik koos Türisalu pangaga pakub vaateid avarale merele ja rannikule ning läheduses asuv Meremõisa telkimisala võimaldab looduses ööbida.

Keila-Joa on ajalooline mõisapiirkond, mille vesiveskit mainiti juba 16. sajandil. Tänaseks kujundavad paiga ilmet jõgi, mõisapark ja ajalooline loss. Looduspargi keskel olev Keila juga on Eesti suuruselt teine juga ning selle ümbruses paiknev Inglise stiilis park, rippsillad ja ligikaudu kahekilomeetrine loodusrada moodustavad mitmekesise külastuskeskkonna.

Keila juga

Foto: Visit Estonia

Kloogaranna mänguplats

Foto: Argo Viikvald

Laulasmaa on tuntud oma pika liivaranna, spaavõimaluste ja toitlustuskohtade poolest. Lähedal asuv Kloogarand on samuti populaarne rannapiirkond, kuhu pääseb mugavalt ka Tallinnast rongiga (peatus "Kloogaranna"). Kilomeetripikkune liivarand, vajalikud rannamugavused ja head tuuletingimused muudavad Kloogaranna sobivaks nii rannapuhkajatele kui ka lohesurfaritele. Kloogaranna lähistel paiknevad Treppoja astangud pakuvad väikese, kuid omanäolise looduselamuse ning on oma kärestikulise ilme tõttu huvipakkuvad ka fotograafidele.

Sisemaa poole jääv Klooga asula ja järv on ajalooliselt olnud pealinlaste seas populaarne suvitus- ja väljasõidukoht. Järv on suve alguses sageli soojem kui meri ning sobib ujumiseks. Klooga piirkonna II maailmasõja aegset ajalugu meenutab holokausti mälestusmärk raudtee lähedal.

Klooga koonduslaager ja holokausti memoriaal

Foto: Rea Kõiv

Pakri tuletorn ja poolsaar

Foto: Priidu Saart

Paldiski on mitmekihilise ajaloo ja omanäolise rannikumaastikuga sadamalinn. Piirkonna varasemasse ajalukku kuuluvad rannarootslased, Peeter I ajal rajatud sõjasadam ning nõukogude periood, mil linn oli suletud ja sõjaväeliselt kontrollitud. Tänapäeval saab tutvuda Paldiski ajaloo ja loodusega, liikuda mööda mereäärset panka kulgevat matkarada, külastada tuletorni ja muuseumi ning peatuda kohalikes söögikohtades. Linna ajalooga iseseisvaks tutvumiseks on võimalik kasutada audiogiidi.

Harju-Risti ümbruse vaikse maapiirkonna keskel paikneva kiriku ajalugu ulatub 14. sajandisse, koht on seotud tsistertslaste kloostripärandiga ning ümbruses tegutsevad väikesed pereettevõtted pakuvad võimalusi majutuseks, toitlustuseks ja kohaliku ajalooga tutvumiseks.

Harju-Ristist lääne poole liikudes jätkub rannarootslaste pärand ning maastik muutub järk-järgult looduslikumaks ja kivisemaks. Kuigi eestlaste komme ei ole avaldada oma seenekohti, siis sealsed metsad on seene- ja marjarikkad ning meri sobiv hooajal lestakala püügiks.

Harju-Risti kirik

Foto: Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Risti Kogudus


Tutvu lisaks Loode-Eesti rannikule ka Loode-Eesti toiduteekonnaga.